Põhikiri

Kinnitatud 21.06.2024

I ÜHINGU NIMI, ASUKOHT, PÕHIMÕTTED JA EESMÄRGID

1.1. Mittetulundusühingu nimi on Balti Uudismeedia Väljaandjate Ühing (edaspidi ühing). Ühingu nime ingliskeelne tõlge on Baltic Press Publishersʼ Collective Management Organisation.

1.2. Ühingu asukoht on Eesti Vabariik, Tallinn.

1.3. Ühing on mittetulundusühinguna eraõiguslik juriidiline isik ning vabatahtlikult ühinenud uudismeedia väljaandjate (ehk ajakirjandusväljaande kirjastajate) kollektiivse esindamise organisatsioon, mis teostab kollektiivselt uudismeedia väljaandjatele kuuluvaid varalisi autori- ja/või autoriõigusega kaasnevaid õigusi.

1.4. Uudismeedia väljaandena (ehk ajakirjandusväljaandena) käesoleva põhikirja tähenduses on käsitletav peamiselt ajakirjanduslikku laadi kirjalike, kuid ka suulises ja audiovisuaalses vormis, teoste kogumik, mis võib hõlmata ka muid teoseid või materjale ning mis: 1) kujutab endast eraldiseisvat ühikut sama nime all perioodiliselt väljaantavas või regulaarselt ajakohastatavas väljaandes, välja arvatud teaduslikel või akadeemilistel eesmärkidel kirjastatavad perioodilised väljaanded; 2) seab eesmärgiks anda üldsusele uudiste või muude teemadega seotud teavet; ning 3) avaldatakse mis tahes meediakanalis teenuse osutaja initsiatiivil, toimetuse vastutusel ja kontrolli all.

1.5. Ühing juhindub oma tegevuses kehtivatest rahvusvahelistest konventsioonidest ning Euroopa Liidu ja siseriiklikest õigusaktidest, asutamislepingust, põhikirjast, liikme-, esindus- ja/või muudest sõlmitud lepingutest ning üldkoosoleku otsustest ja muudest ühingusisestest aktidest, samuti liikmete hääleõiguse võrdsuse ning liikmelisuse vabatahtlikkuse ja mitteüleantavuse põhimõtetest.

1.6. Ühingu eesmärk on teostada kollektiivselt oma liikmeskonda kuuluvate ja ühinguga esinduslepingu sõlminud mitteliikmetest uudismeedia väljaandjate (edaspidi nimetatud ühiselt ka uudismeedia väljaandjad) varalisi autoriõigusi ja autoriõigusega kaasnevaid õigusi (edaspidi õigused nimetatud koos uudismeedia väljaandjate varalised õigused), samuti igati kaitsta ning muul viisil edendada uudismeedia väljaandjate õigusi ja huve. Ühing võib teha kõiki tehinguid ja muid õigustoiminguid, mis on otseselt või kaudselt vajalikud põhikirjalise eesmärgi saavutamiseks. Ühing esindab uudismeedia väljaandjaid kas liikmelisuse (liikmed) või esinduslepingu (mitteliikmetest uudismeedia väljaandjad, esindatavad) alusel.

1.7. Oma eesmärgi saavutamiseks on ühingul muu hulgas järgmised õigused:
1.7.1. Õigus esindada uudismeedia väljaandjaid seonduvalt uudismeedia väljaandjate varaliste õigustega, sealhulgas esindada uudismeedia väljaandjaid oma nime all kohtus ning muudes asutustes ja institutsioonides.
1.7.2. Kollektiivselt esindada ja teostada uudismeedia väljaandjate varalisi õigusi, sealhulgas, kuid mitte ainult, koguda ja jaotada nende uudismeedia väljaannete kasutamise eest makstavat litsentsi- või mis tahes muud taolist tasu.
1.7.3. Õigus edendada uudismeedia väljaandjate õigusi ja huve siseriiklikul ja rahvusvahelisel tasandil ning soodustada nende õiguste teostamist ja kaitset.
1.7.4. Tegutseda nii Eesti Vabariigis kui ka väljaspool Eesti Vabariiki ülemaailmselt.
1.7.5. Sõlmida oma eesmärgi täitmiseks vajadusel kokkuleppeid teiste kollektiivse esindamise organisatsioonide või muude sarnaste organisatsioonide või isikutega.

1.8. Uudismeedia väljaandja ei saa oma õigusi teostada ajal, kui ühing teostab kas vastavalt seadusele või tehingust tulenevalt uudismeedia väljaandja autoriõigusi või autoriõigusega kaasnevaid õigusi. Eeltoodu ei piira uudismeedia väljaandja õigust sõlmida litsentsilepinguid õiguste, õiguste kategooriate või eri liiki õiguste objektide mitteärilisel eesmärgil kasutamiseks.

1.9. Ühingu eesmärgiks ega põhitegevuseks ei ole majandustegevuse kaudu tulu saamine.

1.10. Ühing on asutatud määramata ajaks.

1.11. Ühingu majandusaasta on 1. jaanuarist 31. detsembrini.

II LIIKMED

2.1. Ühingu asutajaliikmed on ühingu asutamislepingu sõlminud isikud, kes võtsid vastu käesoleva põhikirja (edaspidi põhikiri).

2.2. Ühingu liikmeks võib lisaks asutajaliikmetele astuda iga isik, kes vastab põhikirjas toodud kõikidele järgmistele nõuetele (edaspidi liige või mitmuses liikmed):
2.2.1. Isiku peamiseks või üheks peamiseks tegevusalaks on ühe või mitme uudismeedia väljaande väljaandmine või kes on uudismeedia väljaandja varaliste õiguste omajaks saanud eri- või üldõigusjärgluse korras;
2.2.2. Isikul on sõlmitud ühinguga esindusleping, mis on kehtinud liikmeks astumise avaldusele eelnevalt katkematult järjestikku vähemalt kolm (3) kalendriaastat; ja
2.2.3. Isiku liikmeks astumise avaldusele eelneva viimase kolme (3) majandusaasta aastaaruande põhjal kindlaks määratav ühe majandusaasta keskmine reklaamimüügi ja tasuliste tellimuste käive kokku ületab viitsada tuhandet (500 000) eurot.

2.3. Üldkoosoleku otsusega võib ühingu liikmeks vastu võtta uudismeedia väljaandja, kes põhikirja punkti 2.2 nõuetele täielikult ei vasta, kuid kelle liikmestaatust ühingus peab ühingu üldkoosolek oluliseks.

2.4. Ühingu liikmeks vastuvõtmise ja väljaarvamise ning mitteliikmest uudismeedia väljaandjaga esinduslepingu sõlmimise korraldab ühingu juhatus. Liikmeks vastuvõtmise ning mitteliikmest uudismeedia väljaandjaga esinduslepingu sõlmimise otsustab ühingu juhatus soovija kirjaliku avalduse alusel kahe (2) kalendrikuu jooksul alates liikmeks astumise või esinduslepingu sõlmimise kirjaliku avalduse kättesaamise päevast. Juhatus võib põhikirja punktile 2.2 vastava uudismeedia väljaandja ühingu liikmeks vastuvõtmisest või esinduslepingu sõlmimisest keelduda, kui see võib oluliselt kahjustada ühingu mainet või oleks vastuolus avaliku korra või heade kommetega. Ühing annab uudismeedia väljaandja liikmeks vastu võtmata jätmisel või temaga esinduslepingu sõlmimisest keeldumisel oma otsuse kohta uudismeedia väljaandjale selge põhjenduse.

2.5. Liikme seadusjärgne või kirjalikult volitatud esindaja peab ühinguga sõlmima tähtajatu liikmelepingu. Liige loetakse ühingusse vastuvõetuks liikmelepingu sõlmimise päeval või juhatuse otsuses märgitud kuupäeva seisuga juhul, kui juhatus on otsustanud liikme ühingusse vastu võtta liikmelepingu sõlmimisest erineval ajal. Mitteliikmest uudismeedia väljaandja sõlmib ühinguga esinduslepingu, mis hakkab kehtima selle sõlmimisest, välja arvatud juhatuse teistsuguse otsuse korral.

2.6. Liikmelepingu allkirjastamisega annab liige ühingule ainuõiguse talle kuuluvate uudismeedia väljaandja varaliste õiguste, mille kasutamise eest on liige õigustatud saama litsentsi- või mis tahes muud tasu, kollektiivseks esindamiseks ja teostamiseks ülemaailmselt või valitud territooriumitel. Esinduslepingu allkirjastamisega annab mitteliikmest uudismeedia väljaandja ühingule ainuõiguse talle kuuluvate uudismeedia väljaandja varaliste õiguste, mille kasutamise eest on liige õigustatud saama litsentsi- või mis tahes muud tasu, kollektiivseks esindamiseks ja teostamiseks ülemaailmselt või valitud territooriumitel.

2.7. Liikme- ja esinduslepingus reguleeritakse uudismeedia väljaandja varaliste õiguste ühingule teostamiseks üleandmise ja õiguste kollektiivse teostamisega seonduvad täpsed tingimused ning fikseeritakse uudismeedia väljaanded, mille väljaandjaks liige või esindatav on liikme- või esinduslepingu sõlmimise aja seisuga ja millega seonduvate õiguste teostamist liige või esindatav kollektiivselt ühingu kaudu soovib. Muudatustest liikme või esindatava poolt väljaantava uudismeedia väljaannete nimekirjas on liige või esindatav kohustatud ühingut viivitamatult informeerima ning selle kohta sõlmitakse liikme- või esinduslepingu vastav muudatus, seejuures kohaldub iga uudismeedia väljaandega seonduvate õiguste teostamise ja juba sõlmitud litsentsi- ja muude taoliste lepingute osas põhikirja punkt 2.12.

2.8. Liikmel on õigus kirjaliku avalduse alusel ühingust igal ajal välja astuda. Ühingust väljaastumise avaldus tuleb juhatusele esitada vähemalt kolm (3) kuud enne käimasoleva majandusaasta lõppu. Juhatus vaatab liikme avalduse läbi kahe (2) kuu jooksul alates avalduse kättesaamise päevast. Liikmelisus ühingus loetakse lõppenuks ja liikmeleping lõpetatuks avalduse esitamise kalendriaastale järgneva kalendriaasta esimesest kuupäevast (s.o 1. jaanuarist). Teate liikmelisuse lõppemise kohta ühingus saadab ühing liikmele hiljemalt ühe (1) kuu jooksul alates liikmelisuse lõppemise päevast.

2.9. Juhatus võib liikme oma otsusega ühingust välja arvata ühel või mitmel järgnevalt loetletud alusel:
2.9.1. Kui liige ei täida Euroopa Liidu või siseriiklikest õigusaktidest, põhikirjast, liikme- või muudest ühinguga sõlmitud lepingutest või ühingusisestest aktidest tulenevaid nõudeid.
2.9.2. Kui liige on ühingusse vastuvõtmisel esitanud teadlikult ebaõigeid andmeid, mille tõttu tema vastuvõtmine ühingu liikmeks ei olnud õiguspärane.
2.9.3. Kui liige rikub korduvalt ühingu reegleid või praktikat või käitub pahatahtlikult või sellisel viisil, mis oluliselt kahjustab ühingu või teiste liikmete õigusi, huve või seadusjärgset tegevust.
2.9.4. Liige on astunud ühinguga samadel eesmärkidel tegutseva kollektiivse esindamise organisatsiooni liikmeks või andnud enda esindamiseks ning oma samade varaliste õiguste, õiguste kategooriate või eri liiki teoste või autoriõigusega kaasnevate õiguste objektide teostamiseks sellisele organisatsioonile või mis tahes muule isikule vastava volituse.
2.9.5. Kui liige ei osale (kas isiklikult või volitatud esindaja kaudu) vähemalt kolmel (3) järjestikusel korralisel üldkoosolekul.

2.10. Liikme ühingust väljaarvamise otsuse teeb juhatus pärast põhikirja punktis 2.9 osundatud aluse ilmnemist esimesel võimalusel. Otsus liikme ühingust väljaarvamise kohta jõustub otsuse tegemise päeval. Teate ühingust väljaarvamise ja selle põhjuste kohta saadab ühing liikmele esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui ühe (1) kalendrikuu jooksul alates otsuse tegemise päevast.

2.11. Juhatuse otsuse liikme ühingust väljaarvamise kohta võib liige ühe (1) kalendrikuu jooksul alates otsuse kättesaamise päevast, kuid igal juhul mitte hiljem kui kolm (3) kalendrikuud otsuse tegemisest, edasi kaevata ühingu üldkoosolekule ning nõuda enda väljaarvamise otsustamist üldkoosolekul.

2.12. Litsentsi- ja muud taolised lepingud mis tahes isikutega uudismeedia väljaandjate varaliste õiguste kasutamiseks litsentsi andmisel, mis on sõlmitud enne liikme ühingust väljaastumise või väljaarvamise jõustumist, kehtivad hoolimata liikme ühingust väljaastumisest või väljaarvamisest edasi muutmata kujul kuni nendes lepingutes kokkulepitud tähtaja möödumiseni. Põhikirja käesolevas punktis kirjeldatud juhul ühing kogub ja jaotab ühingust väljaastunud või väljaarvatud uudismeedia väljaandjale litsentsi- ja muid tasusid kuni vastavate lepinguperioodide lõppemiseni edasi mittediskrimineerival viisil, s.o samadel alustel ja tingimustel nagu kõikidele teistele uudismeedia väljaandjatele, kelle õigusi ühing kollektiivselt teostab, v.a kui mõni alus või tingimus on seotud spetsiifiliselt liikmestaatusega.

2.13. Isikul, kelle liikmelisus ühingus on lõppenud, ei ole õigusi ühingu varale.

III LIIKMETE ÕIGUSED, GARANTIID JA KOHUSTUSED

3.1. Ühingu liikmel on lisaks Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, põhikirjast ja liikmelepingust tulenevatele õigustele järgnevalt loetletud õigused:
3.1.1. Saada juhtorganitelt vajalikku teavet ühingu tegevust puudutavates küsimustes ning litsentsi- ja muude taoliste tasude kogumise, arvestamise ja väljamaksmise kohta, samuti andmeid laekunud litsentsi- ja muude taoliste tasude, liikmega seotud uudismeedia väljaannete kasutamise ja muude seaduses ette nähtud asjaolude kohta, välja arvatud ulatuses, milles teabe andmine on keelatud või ei ole muul põhjusel võimalik.
3.1.2. Osaleda ühingu üldkoosolekul hääleõigusega.
3.1.3. Valida ühingu juhtimis- ja/või kontrollorganeid ja olla valitud ühingu juhtimis- ja/või kontrollorganitesse ning seeläbi osaleda ühingu otsustusprotsessides. Juriidilisest isikust liikme puhul saab valida ühingu juhtimis- ja/või kontrollorganisse üksnes selle liikme juhtorgani liikme, töötaja või mõnel muul õiguslikul alusel selle liikme huvides tegutseva isiku, kellel on vajalikud teadmised ja oskused osalemiseks ühingu juhtimises.
3.1.4. Algatada vajaduse korral erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumist ja teha põhikirjas ettenähtud tingimustel ettepanekuid üldkoosolekul arutatavate küsimuste päevakorda võtmiseks.

3.2. Ühingu liikmel on kollektiivse esindamise organisatsiooni liikmena järgmised garantiid:
3.2.1. Õigus ühinguga kokku leppida, et ühing teostaks õigusi, õiguste kategooriaid või haldaks eri liiki teoseid ja autoriõigusega kaasnevate õiguste objekte liikme valitud territooriumil, sõltumata ühingu või liikme kodakondsusest, elukoha- või asukohariigist ning tingimusel, et ühingul ei ole objektiivseid põhjuseid õiguste teostamisest keeldumiseks.
3.2.2. Õigus sõlmida litsentsi- või muid lepinguid uudismeedia väljaande või sellega seotud õiguste või õiguste kategooriate mitte-ärilisel eesmärgil kasutada andmiseks.
3.2.3. Õigus lõpetada ühinguga sõlmitud liikmeleping või nõuda ühingult talle üleantud õiguste või õiguste kategooriate tagastamist ühe või mitme uudismeedia väljaande või enda valitud territooriumide osas tingimusel, et liige teatab sellest ette mõistliku aja jooksul, arvestades põhikirja punktis 2.12 ette nähtud tingimusi.
3.2.4. Kui liikmel on saada litsentsi- või muid taolisi tasusid õiguste kasutamise eest, mis toimus enne liikmelepingu lõpetamise või õiguste tagastamise jõustumist või litsentsilepingu alusel, mis sõlmiti enne kõnealuse lõpetamise või tagastamise jõustumist, säilivad liikmel AutÕS § 79¹ lõike 1 punktis 4 toodud õiguste omaja õigused.
3.2.5. Ühing ei piira eelmärgitud punktides 3.2.3 ja 3.2.4 ette nähtud õiguste teostamist nõudega anda liikmelepingu lõpetamisest tulenevalt või tagastamisele kuulumise tõttu õiguste või õiguste kategooriate teostamine ning uudismeedia väljaande haldamine üle teisele kollektiivse esindamise organisatsioonile, välja arvatud AutÕS § 79 lõikes 3 nimetatud juhtudel (s.o kui seadusega on nähtud ette õiguste kohustuslik kollektiivne teostamine).
3.2.6. Kui liige lepib ühinguga kokku oma õiguste teostamises, annab liige vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusoleku eraldi iga õiguse või õiguste kategooria, eri liiki teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti kohta.

3.3. Ühingu liige on kohustatud:
3.3.1. Täitma kohaselt Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, põhikirjast, liikme- ja muudest sõlmitud lepingutest ning ühingusisestest aktidest tulenevaid nõudeid.
3.3.2. Andma ühingule liikmelepinguga üle ainuõiguse liikmelepingus kindlaksmääratud uudismeedia väljaandja varaliste õiguste kollektiivseks teostamiseks liikmelepingus kindlaksmääratud õiguste, õiguste kategooriate ja/või valdkondade kaupa ja territooriumitel.
3.3.3. Hoiduma ühingu eesmärgi ohustamisest ja ühingu maine kahjustamisest.
3.3.4. Andma ühingule informatsiooni ja edastama ühingu poolt ette nähtud formaadis teavet ja andmeid liikme poolt väljaantava uudismeedia väljaandega seonduvalt, mis on vajalikud kas litsentsilepingute sõlmimiseks, litsentsi- või muude tasude jagamiseks või mis tahes muul juhul, mis otseselt või kaudselt aitavad või võivad aidata täita ühingu eesmärki.
3.3.5. Täitma juhatuse ja üldkoosoleku poolt ühingusiseste aktidega liikmele täiendavalt ette nähtud kohustusi.

IV JUHTIMINE

4.1. Ühingu kõrgeimaks juhtorganiks on liikmete üldkoosolek, millel on õigus osaleda kõikidel liikmetel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Mittetulundusühingu liikme esindaja võib üldkoosolekul osaleda ja hääletada, kui talle on antud vastav kirjalik volikiri. Esindajate volikirjad või nende ärakirjad lisatakse üldkoosoleku protokollile.

4.2. Ühingu igal liikmel on üldkoosolekul otsuse tegemisel üks (1) hääl.

4.3. Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
4.3.1. Ühingu põhiliste tegevussuundade määramine.
4.3.2. Põhikirja muutmine.
4.3.3. Ühingu eesmärgi muutmine.
4.3.4. Ühingu liikmeks erakorralise vastuvõtmise otsustamine.
4.3.5. Juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine.
4.3.6. Juhatuse liikmega tehingu tegemise, v.a tehing, mis tehakse mittetulundusühingu igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel, või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes ühingu esindaja määramine.
4.3.7. Ühingu lõpetamise, ühinemise ja jagunemise otsustamine.
4.3.8. Ühingu tegevusaruande, raamatupidamisaruande ja bilansi ja eelarve ning muude aruannete, mille heakskiitmine on seaduse kohaselt üldkoosoleku pädevuses, kinnitamine.
4.3.9. Juhatusele suuniste andmine Ühingu kaudu liikmele ja mis tahes muul õiguslikul alusel esindatavale uudismeedia väljaandjale kogutavatelt ning väljamakstavatelt litsentsi- ja muudelt taolistelt tasudelt (a) haldustasu võtmiseks, mahaarvamiseks või tasaarvestamiseks; (b) haldus-, vahendus- ja muude taoliste tasude suuruse ning jaotuse kinnitamiseks; (c) mittejaotatavate summade kasutamiseks; (d) õigustest saadavast tasust ja õigustest saadava tasu investeerimisest tekkinud mis tahes tulust tehtavate mahaarvamiste tegemiseks; ning (e) riskijuhtimise kujundamiseks.
4.3.10. Nõusoleku andmine kinnisasja võõrandamiseks või koormamiseks tehtavateks tehinguteks.
4.3.11. Nõusoleku andmine laenulepingu sõlmimiseks juhul, kui laenusumma ületab kahtekümmend viit tuhandet (25 000) eurot, või tagatise andmise tehingu tegemiseks.
4.3.12. Juhatuse liikmete esitatud juhatuse liikme aruannete heakskiitmine.
4.3.13. Juhatuse esitatud läbipaistvusaruande heakskiitmine.
4.3.14. Juhatuse tegevuse üle järelevalve teostamine.

4.4. Üldkoosolek võib võtta vastu otsuseid samuti muudes ühingu juhtimist puudutavates küsimustes, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.

4.5. Korraline üldkoosolek toimub vähemalt üks (1) kord kalendriaastas. Üldkoosolekul osalemine toimub kas kohapeal või kahesuunalise side abil kas osaliselt või täielikult virtuaalsena. Üldkoosolekul osalemise ja hääletamise viisi ning üldkoosoleku läbiviimise korra otsustab juhatus.

4.6. Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus seaduses ja põhikirjas ette nähtud juhtudel ning korras ühingu tegevusaruande, raamatupidamisaruande ja bilansi ning eelarve kinnitamiseks, valimiste läbiviimiseks ja teiste üldkoosoleku päevakorras olevate küsimuste arutamiseks ning otsustamiseks.

4.7. Üldkoosolekul arutamisele kuuluvad küsimused valmistab ette juhatus. Vähemalt 1/5 mittetulundusühingu liikmetest või vähemalt kuus ühingu liiget, kui ühingul on alla kolmekümne (30) liikme, võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist päevakorda. Liikmed võivad põhikirja käesolevas punktis ette nähtud õigust enne üldkoosolekut kasutada mitte hiljem kui kolm (3) tööpäeva pärast üldkoosoleku kokkukutsumisest teatamist. Iga täiendava küsimuse kohta tuleb esitada põhjendus.

4.8. Üldkoosoleku kokkukutsumisel avaldab juhatus vähemalt kümme (10) tööpäeva enne selle toimumist ühingu veebilehel vastavasisulise teate või saadab igale liikmele vähemalt kirjalikku taasedastamist võimaldavas vormis vastavasisulise teate. Teates märgitakse üldkoosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord ning koht või viis, kus ja kuidas saab tutvuda arutamisele tulevate küsimustega seotud dokumentidega.

4.9. Erakorraline üldkoosolek toimub vastavalt vajadusele seaduses või põhikirjas ette nähtud juhtudel ja korras, samuti kui ühingu huvid seda nõuavad.

4.10. Juhatus peab erakorralise üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt üks kümnendik (1/10) mittetulundusühingu liikmetest. Erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise nõudega koos peab olema esitatud ka küsimus, mille arutamist nõutakse. Kui üldkoosoleku kutsuvad kokku mittetulundus-ühingu liikmed, määravad nemad üldkoosoleku päevakorra.

4.11. Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud. Küsimuse, mida ei onud eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud, võib päevakorda võtta vähemalt üheksa kümnendiku (9/10) üldkoosolekul osalevate ühingu liikmete nõusolekul.

4.12. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb vähemalt kaks kolmandikku (2/3) liikmetest või nende esindajatest ning põhikirjaga ei ole teatud otsuse tegemiseks ette nähtud suurema esindatuse nõuet.

4.13. Kui üldkoosolekul ei osalenud nõutav arv liikmeid, siis kutsub juhatus üldkoosoleku sama päevakorraga uuesti kokku hiljemalt neljateistkümne (14) kalendripäeva jooksul alates esialgselt kavandatud üldkoosoleku toimumise päevast. Selliselt kokkukutsutud üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui selles osalevad vähemalt pooled liikmetest.

4.14. Üldkoosoleku otsuse vastuvõtmiseks on nõutav üldkoosolekul osalenud liikmete või nende esindajate poolthäälteenamus, v.a kui seaduse või põhikirjaga ei ole teatud otsuse tegemiseks ette nähtud suurema esindatud häälte arvu nõuet. Otsus põhikirja muutmise ning juhatuse liikme valimise või tagasikutsumise kohta on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle nelja viiendiku (4/5) üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest. Otsus ühingu põhikirjas ette nähtud eesmärgi muutmise kohta on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud vähemalt üheksa kümnendikku (9/10) üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest.

4.15. Koosolekut juhatab ühingu juhatuse esimees, tema puudumisel üks juhatuse liikmetest, viimase puudumisel üldkoosoleku poolt valitud liige.

4.16. Koosolekut protokollib juhatuse või üldkoosoleku poolt selleks määratud isik. Üldkoosoleku protokoll koostatakse eesti keeles ja tõlgitakse inglise keelde. Juhatuse otsusel peetakse ja protokollitakse üldkoosolek inglise keeles ning protokoll tõlgitakse eesti keelde. Pärast neljateistkümne (14) kalendripäeva möödumist üldkoosoleku lõppemisest peab protokoll olema liikmetele kättesaadav. Liikmel on õigus saada üldkoosoleku protokolli või selle osa ärakirja.

4.17. Üldkoosolekud võib korraldada ja otsuseid vastu võtta ka elektrooniliselt. Liikmetel on õigus vastu võtta otsuseid üldkoosolekut kokku kutsumata MTÜS §-s 22¹ sätestatud korras. Sellisel juhul on otsus vastu võetud, kui selle poolt on vähemalt 2/3 antud häältest.

4.18. Juhatus on ühingu täidesaatev juhtorgan, mis valitakse viieks (5) aastaks ja sinna võib kuuluda kolm (3) kuni viis (5) liiget, kes määratakse asutamisel asutajate ning edaspidi üldkoosoleku poolt.

4.19. Juhatuse liikmetel on ühine esindusõigus selliselt, et mittetulundusühingut esindavad kaks (2) juhatuse liiget ühiselt.

4.20. Juhatus valib oma liikmete hulgast juhatuse esimehe. Juhatuse esimees esitab korralisel üldkoosolekul aruande juhatuse tegevusest.

4.21. Juhatuse pädevusse kuulub:
4.21.1. Üldkoosoleku otsuste järgimine ja elluviimine.
4.21.2. Liikmete vastuvõtmist, väljaastumist ja väljaarvamist puudutavates küsimustes otsuste tegemine ning liikmelepingute sõlmimine.
4.21.3. Ühingu liikmeks mitteolevate uudismeedia väljaandjatega esindus- ja muude taoliste lepingute sõlmimise küsimustes otsuste tegemine ning vastavate lepingute sõlmimine.
4.21.4. Liikmete ja esindatavate ning nende poolt väljaantavate uudismeedia väljaannete nimekirja pidamine.
4.21.5. Uudismeedia väljaandjate varaliste õiguste kasutajate ning vajadusel mis tahes teiste isikute ja organisatsioonidega litsentsi- ja muude taoliste lepingute ja kokkulepete teemaliste läbirääkimiste ettevalmistamine ja pidamine ning vastavate litsentsi- ja muude taoliste lepingute ja kokkulepete sõlmimine, arvesse võttes muu hulgas uudismeedia väljaandjate varaliste õiguste majanduslikku väärtust, õiguste ja uudismeedia väljaannete kasutamise laadi ja ulatust ning ühingu osutatava teenuse majanduslikku väärtust.
4.21.6. Liikmete ja mis tahes muul õiguslikul alusel ühingu poolt esindatavate uudismeedia väljaandjate varaliste õiguste kollektiivset esindamist ja teostamist puudutavate kordade kinnitamine ja muude samalaadsete otsuste tegemine, sealhulgas, kuid mitte ainult, õiguste ja uudismeedia väljaannete kasutamise eest makstavate litsentsi- ja muude taoliste tasude määrade kinnitamine ning läbirääkimine, kogutud litsentsi- ja muude taoliste tasude jaotuskavade ja haldustasude kinnitamine vastavalt üldkoosolekult saadud suunistele.
4.21.7. Arvestuse pidamine ja otsustamine mittejaotatavate litsentsi- ja muude taoliste kogutud tasude kasutamise üle vastavalt üldkoosolekult saadud suunistele.
4.21.8. Ühingu raamatupidamise korraldamine.
4.21.9. Ühingu korraliste ja erakorraliste üldkoosolekute kokkukutsumine ning üldkoosolekul arutamisele tulevate küsimuste kindlaksmääramine.
4.21.10. Igal aastal õigusaktidega ette nähtud nõuetele vastavate juhatuse liikme aruannete koostamine ja esitamine üldkoosolekule.
4.21.11. Igal aastal hiljemalt kaheksa kuud pärast eelmise majandusaasta lõppu õigusaktidega ette nähtud nõuetele vastava kollektiivse esindamise organisatsiooni läbipaistvusaruande koostamine ja esitamine üldkoosolekule.
4.21.12. Ühingu tegevusaruande, raamatupidamisaruande ja bilansi (majandusaasta aruande) esitamine üldkoosolekule kinnitamiseks hiljemalt kuue (6) kuu jooksul alates majandusaasta lõppemisest.
4.21.13. Üldkoosolekule finantsaruande ja järgmise aasta eelarve kinnitamise kohta ettepaneku tegemine.
4.21.14. Otsustamine ühingu astumise üle seltsidesse, liitudesse, koondistesse ja ühendustesse, samuti oma eesmärgi teostamiseks vajalike juriidiliste isikute ja sihtfondide asutamise otsustamine.
4.21.15. Vajadusel eriülesannetega töörühmade moodustamine.

4.22. Juhatus võtab vastu otsuseid samuti kõikides muudes ühingu juhtimist puudutavates küsimustes, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud üldkoosoleku pädevusse.

4.23. Liikmele ning mis tahes muul õiguslikul alusel esindatavale uudismeedia väljaandjale ühingu poolt kogutud litsentsi- ja muude taoliste tasude jaotuskavade väljatöötamisel rakendab juhatus muu hulgas järgmiseid põhimõtteid:
4.23.1. Uudismeedia väljaandja saab mõistlike ja proportsionaalsete meetmetega kindlaksmäärataval viisil oma õiguste kasutamisele vastava osa jaotatavast litsentsi- ja muudest taolistest tasudest tekkivast tulust.
4.23.2. Kui uudismeedia väljaandja õiguste individuaalset kasutusosa ei ole võimalik mõistlike ja proportsionaalsete meetmetega kindlaks määrata, luuakse üldised ja mittediskrimineerival viisil kohalduvad hindamis- ja jaotamiseeskirjad, et arvutada uudismeedia väljaandjale makstav tasu ühekordse rahasumma alusel.
4.23.3. Uudismeedia väljaandjale ühingu poolt kogutud litsentsi- ja muude taoliste tasude arvestamisel ja väljamaksmisel tehakse individuaalne arveldus, milles on muu hulgas välja toodud ühingu haldustasude protsentuaalne osakaal.

4.24. Juhatuse korralised koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele kohapeal või kahesuunalise side abil kas osaliselt või täielikult virtuaalsena. Juhatuse koosolekul osalemise ja hääletamise viisi ning juhatuse koosoleku läbiviimise korra otsustab juhatus.

4.25. Juhatuse koosoleku kutsub kokku üks juhatuse liige või juhatuse liikmed ühiselt.

4.26. Juhatuse koosoleku toimumisest teatatakse juhatuse liikmetele vähemalt üks (1) nädal enne selle toimumist.

4.27. Juhatus on otsustusvõimeline, kui koosolekul osaleb vähemalt kolm (3) juhatuse liiget. Juhatuse otsuse vastuvõtmiseks on nõutav juhatuse koosolekul osalenud kõikide juhatuse liikmete nõusolek.

4.28. Juhatuse koosolekud peetakse ja protokollitakse eesti keeles ning protokoll tõlgitakse inglise keelde. Juhatuse otsusel peetakse ja protokollitakse juhatuse koosolek inglise keeles ning protokoll tõlgitakse eesti keelde. Koostatud protokollile kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed, koosoleku juhataja ja protokollija.

4.29. Juhatus võib vastu võtta otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik juhatuse liikmed.

4.30. Ühingul võib olla tegevdirektor, kelle õigused ja kohustused määrab kindlaks juhatus tegevdirektoriga sõlmitavas üksikasjalikus lepingus.

V ÜHINGU VARA

5.1. Ühing võib iseseisvalt omandada varalisi ja mittevaralisi õigusi ning kanda kohustusi. Ühingul on vara, iseseisev bilanss ja oma sümboolika.

5.2. Ühingu vara võib tekkida:
5.2.1. Sisseastumis- ja/või liikmemaksudest;
5.2.2. Uudismeedia väljaandjate esindamisest ja nende varaliste õiguste kollektiivsest teostamisest tulenevatest haldustasudest, mis võetakse, arvatakse maha või tasaarvestatakse uudismeedia väljaandjatele kogutavatelt litsentsi- või muudelt tasudelt, ning vahendus- ja muudest taolistest tasudest;
5.2.3. Tasudest uudismeedia väljaandjate ja muude isikute poolt antud ülesannete täitmise eest;
5.2.4. Ühingu vara kasutamisest ja tegevusest saadavast tulust;
5.2.5. Kingetest, toetustest ja annetustest;
5.2.6. Muudest laekumistest või eraldistest vastavalt seadusele või lepingutele.

5.3. Lisaks põhikirja punktis 5.2 nimetatule võib ühingule kuuluda igasugune vara, mis on vajalik ühingu põhikirjalise eesmärgi saavutamiseks ja mille omandamine ei ole seadusega vastuolus.

5.4. Ühingu rahaliste vahendite kasutamine toimub vastavalt üldkoosoleku kinnitatud eelarvele.

5.5. Ühing vastutab oma kohustuste täitmisel kogu oma varaga. Ühingu liige vastutab ühingu kohustuste täitmise eest oma varalise osaluse piires.

VI MUUD TINGIMUSED

6.1. Järelevalvet ühingu teiste organite tegevuse üle teostab üldkoosolek. Selle ülesande täitmiseks võib üldkoosolek määrata revisjoni või audiitorkontrolli. Audiitori võib nimetada ühekordse kontrolli tegemiseks või teatud tähtajaks.

6.2. Üldkoosolek võib määrata revisjoni või audiitorkontrolli juhatuse ametiajaks. Juhatuse liikmed peavad võimaldama revidendil või audiitoril tutvuda kõigi revisjoni või audiitorkontrolli läbiviimiseks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet.

6.3. Üldkoosoleku poolt määratud revidendid või audiitorid koostavad revisjoni või audiitorkontrolli tulemuste kohta aruande, mille esitavad üldkoosolekule.

6.4. Ettepanek põhikirja muutmise ja täiendamise kohta tuleb esitada kirjalikult juhatusele. Juhatus valmistab selle ette läbivaatamiseks järgmisel ühingu üldkoosolekul. Põhikirja tohib muuta ainult juhul, kui etteteatatud üldkoosoleku päevakorras on ette nähtud põhikirja paranduste sisseviimine või täiendamine.

6.5. Ühingu lõpetamine, ühinemine ja jagunemine toimub seaduses sätestatud korras.

6.6. Ühingu likvideerijateks on juhatuse liikmed.

6.7. Ühingu tegevuse lõpetamise korral pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist jaotatakse järelejäänud vara põhikirja järgi selleks õigustatud isikute vahel, kes määratakse üldkoosoleku otsusega. Kui ühingu lõpetamisel ei saa Ühingu vara jaotada põhikirjas ettenähtud alustel, lähtutakse seaduses sätestatust.

6.8. Kui põhikiri on vastuolus seaduses sätestatuga, kohaldatakse seaduses sätestatut.